Enne reisile asumist meenutasid mitmed Võnnu ja endise Mäksa piirkonna inimesed varasemaid sõprussuhteid ja külaskäike Soome. Nende aastate jooksul leidsid paljud endale sõpru, kellega suheldi aastaid ja keda külastati vastastikku. Nii oli meie reisil lisaks uutele kohtumistele kaasas ka päris palju vanu lugusid ja mälestusi.

Soome külalislahkus

Meie vastuvõtt oli väga soe ja südamlik ning Kihkot poputati kogu külaskäigu jooksul tõeliselt maitsvate toitudega. Sellest, kui oluliseks peeti kohalike maitsete tutvustamist, andis hästi aimu ka see, kuidas enne söögikordi menüüd tutvustati. Seetõttu tuleb kindlasti ära mainida ka kohalikud spetsialiteedid – näiteks põdraliha ja kodukali.

Eriti tore oli näha, et ühisteks õhtuteks olid valmis pandud ka kohalikud pillid. Kihko jaoks tähendas see võimalust laulda ja musitseerida lisaks kiriku- ja koorimuusikale ka pärimusmuusikat. Loomulikult ei jätnud meie koori muusikalembelised seda võimalust kasutamata ning Mellikkas sündis mõnus õhtu, kus pärimusmuusika, pillimäng, mängud ja naljad käisid käsikäes. Ja ega me siis ainult laulmisega piirdunud. Kasutamata ei jätnud me ka võimalust õpetada kohalikele Võnnust pärit Kaera-Jaani. Tantsu õppimine pakkus palju nalja ja tekitas kohe mõnusa ühise tunde.

Kirikud, kontserdid ja vanad mälestused

Lisaks inimestele ja ühistele tegemistele jäi reisist silma ka see, kui hästi on Soomes hoitud kohalikku arhitektuuripärandit. Karstula kirikus saime oma silmaga näha käimasolevat renoveerimist ning Kyyjärvi kirikus toimus meie esimene kontsert. Oli hea näha, kuidas ajaloolisi hooneid hoitakse, kuid samal ajal kasutatakse tänapäevaseid võimalusi. Seda näitas hästi ka Saarijärvi kirik, kus Kihko laulis pühapäevasel missal ning millest tehti lausa otseülekanne. Kihko jaoks oli seekordseks suuremaks väljakutseks laulude õppimine kahes keeles, kuid veelgi suurem tähendus oli sellel, et tegemist oli meie koori esimese välisreisiga. Kolm koos veedetud päeva andsid meile võimaluse üksteist paremini tundma õppida ja liitsid meid omavahel veelgi rohkem kokku.

Tagantjärele võime öelda, et mõlemad esinemised õnnestusid hästi. Esinemistele andis palju juurde kohalik publik, kes oli kenasti kohale tulnud. Täitunud saal on koorile alati suur rõõm ja annab lauljatele palju energiat. Aga veelgi toredam oli see, mis juhtus pärast Kyyjärvi kontserti. Mitmed inimesed tulid meiega rääkima oma kunagistest sõpruskülastustest, meenutasid Võnnus käimist ning otsisid mälestustest üles inimesi, kellega oli aastate jooksul kirjasõprust peetud. Need vestlused andsid meile endilegi palju tagasi. Kui Kihko sai oma lauludega äratada üles vanu mälestusi ja sõprussuhteid, siis on selles juba iseenesest midagi väga ilusat. Väga tore on mõelda, et nüüd on Kihkol oma kuulajaid ja kaasaelajaid ka Kesk-Soomes.

Kõige rohkem jääb meelde inimeste soojus

Kõige rohkem jääbki sellest reisist meelde inimeste soojus. Jarmo Autonen, Saarijärvi koguduse kirikuõpetaja, rääkis palju külalislahkusest ja sõbralikkusest ning oli ise oma olemisega selle kõige heaks näiteks. Sellist vastuvõttu on raske paremat soovida. Loodame, et meie laulud ja kohalolu olid omalt poolt toeks ka kohalikule kogudusele. Suur tänu Võnnu Jakobi koguduse õpetajale Urmas Pajule, kes Kihkot sellele reisile kaasas, ning kõigile kohalikele inimestele, kes meie kolm päeva nii südamlikuks tegid.

Kihko tänab ka Kastre valda ning loodab, et oma lauluga saime astuda ühe sammu lähemale valdade omavahelisele koostööle.

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Nagu ikka, oli sellel kaunil ja pidulikul sündmusel kohal ka meie armas Kihko, ikka selleks, et anda oma hääl ühisele Eesti laulule.

Laval kõlasid armastatud laulud suure üle-eestilise ühendkoori ja solistide esituses. Meie lauljate kõrval olid teiste seas Tõnis Sarap, Andri Lobjakas, Sandra Nurmsalu, Nele-Liis Vaiksoo,Karl Reedik Mändar jt. Pidu aitasid kanda Tarvapää rahvatantsijad, Urmas Lattikase ansambel ning kogu sündmust juhtis Veikko Täär. Peadirigent oli Lauri Breede.

Vaba Rahva Laulu peakorraldaja on üks ja ainus Ülo Kannisto.

Üks päev, tuhandeid hääli ja üks ühine tunne, Eesti!

Aitäh, et saime taas olla osa sellest võimsast laulurahva peost! Elagu Eesti ja elagu laul!

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Siis on meil sulle üks ettepanek. Tule meile laulma!

Sest tegelikult ei pea laulmiseks olema superstaar. Ei pea olema ka ooperilaulja. Ei pea teadma peast kõiki noote ega omama häält, mis paneb klaasid riiulis värisema. Piisab sellest väikesest tahtmisest, et tahaks laulda koos teistega. Ja just siin tuleb mängu KIHKO. Võnnu Kihelkonnakoor KIHKO on üks selline seltskond, kus laulud ei jää ainult noodipaberile. Need saavad proovides päriselt elu sisse ,koos naeru, eksimiste, uuesti proovimise, õnnestumiste ja selle mõnusa tundega, kui ühel hetkel avastad, et „näe, nüüd kõlas!“

Meie kooris on erinevaid inimesi, erinevaid hääli ja erinevaid lugusid. Ning just sellepärast me kõlamegi nagu KIHKO. Aga üks asi on kindel , meie koor võiks olla natuke suurem 🙂 Kujuta nüüd ette, Sa tuled ühel teisipäeva õhtul Võnnu Kultuurimajja. Alguses oled natuke võõras. Võib-olla mõtled, et „mida ma küll siin teen?“

Siis hakkab proov. Keegi annab noodid. Keegi näitab, kust alustada. Esimene kord ei pruugi kõik kohe välja tulla ja polegi vaja. Aga siis sa laulad. Teised laulavad. Ja äkki polegi sa enam nii võõras . Sa oled üks meist. Sa oled osa Kihkost.

Me ootame uusi lauljaid kõikidesse häälerühmadesse. Nii et kui oled mõelnud, et võiks proovida, siis ära oota hetke, mil tunned ennast täiesti valmis. Sest küsimus pole üldse selles, et kas sina sobid meie koori, Me ootame koori just sind.

Eelregistreerimine kuni 6. septembrini 2026

Proovid toimuvad Võnnu Kultuurimajas teisipäeva õhtuti.

Lisainfo ja registreerimine: www.kihko.ee⁠

Tule! Me ootame sind! Laulame koos 🙂

KIHKO ootab väga uusi lauljaid!

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Pärast kontserti tuli aga tempo kiirelt üles võtta. Pillid, noodid, riided kokku ja edasi ERMi poole. Muuseumiööks oli Eesti Rahva Muuseum täiesti omaette maailmaks muutunud. Inimesi liikus kõikjal, igas saalis toimus midagi ja terve maja sumises kuidagi eriliselt. Ja siis läks lavale KIHKO oma Piripardas-ega. Jah. Täpselt sellise nimega kaebelaulu esitasimegi.

See ei olnud päris tavaline kooriteos. Kooriliikmed panid kirja omaenda väiksed ja suured hädad, kirjanik Jan Kaus sidus need üheks suureks virinvärsiks ja meie dirigent Henri pani sellele kõigele muusika taha. Ning olgem ausad , materjalist puudust ei olnud.

Ajapuudus, koristamine, palk, lumi, töö, aldid, bassid, sopranid, kriuksuvad põrandad ja kõik muu, mis vahel inimestel juhtme kokku ajab. Kõige ägedam oli võib-olla see, et kuigi olime laval ikkagi ühe koorina koos, said väga paljud meie seast,lausa 20 meist, ka korraks oma väikese soolohetke. Mõni läks sinna täiesti enesekindlalt, mõni ilmselt natuke väriseva närviga, aga just see tegigi kogu asja nii ägedalt elusaks. Ja publik reageeris hästi. Oli näha neid äratundvaid muigeid ja kaasa noogutamisi. Sest noh, eks me kõik virise natuke. Mõni rohkem, mõni vähem. Meie lihtsalt tegime sellest seekord 17. minutilise kunsti.

Õhtu lõpuks oli sees selline mõnus väsimus. See tunne, kui päev on olnud pikk, aga nii õige, et ei tahakski midagi muuta. Ja nüüd tõmbame korraks hinge. Laseme suvel tulla, et augustis jälle uue hooga edasi laulda.

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Möödunud laupäev viis meid Türile, kus toimus laulukonkurss Kevadlaul. Meie jaoks täiesti uus kogemus, uus lava, uus publik ja see mõnus elevus, mis esmakordsega alati kaasa tuleb.
Lavalt käis päeva jooksul läbi terve hulk ägedaid koosseise, 11 ansamblit ja 11 koori. Igaüks oma nägu, oma loo ja oma energiaga. Ja siis kuskil seal reas olime ka meie. See päev ei olnud lihtsalt üks laulmine laval. Seal oli midagi enamat, selline päris tunne, kus inimesed kuulavad ja on kohal.

Meie esituses kõlas kaks lugu, mis on kõike muud kui tavalised: “Umbsed kokkukõlad” ja “Mis häält teeb rebane”. Mõlemad said kõlama pandud meie dirigendi Henri käe all ja mitte lihtsalt juhatatud, vaid ka tema enda poolt seatud. Just see annab neile lugudele oma näo. Ja eks Kihko tunneb selle ära ka.
Kui lõpuks lavale jõudsime, siis ei olnud enam väga midagi mõelda. Lihtsalt tegime. Ja nautisime. Ja tundus, et saal nautis ka. Selline vaikne äratundmine tekib vahel, et nüüd jõudis asi kohale. Mitte ainult nootide mõttes, vaid kuidagi sügavamalt. See on see koht, kuhu tahaks iga kord välja jõuda, aga alati ei jõua. Seekord jõudsime. Tulemused tulid ka:

• III koht kooride kategoorias

• Eripreemia kaasaegse muusika eest (ja see läheb eriti südamesse, kui tead, et need seaded on tulnud meie enda dirigendi sulest)

• Ja parim päeva hetk : Publikulemmik!!!

See viimane… no see teeb ikka südame eriti soojaks. Sest see ei ole ainult punktid ja tabelid. See on päris inimeste päris tunne.
Aitäh korraldajatele, publikule ja žüriile : Thea Paluoja, Hedi-Kai Pai ja Toomas Krall , selle ilusa päeva eest.
Aga kõige suurem aitäh läheb ikkagi meie oma KIHKOle. Sellele veidi pöörasele, väga oma näoga ja südamega kooslusele, kus igaüks annab oma osa ja kokku tuleb midagi, mida ei saa kuskilt mujalt. Selliste päevade pärast tasub laulda. 🙂

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Aga mis siis ees ootab? Juba 2. mail sõidame Türile konkursile “Kevadlaul”. Lava jagame teiste täiskasvanute harrastuskooride ja ansamblitega üle Eesti, konkurents on tugev, aga ega Kihko naljalt ära ei ehmu. Meil tuleb esitada kaks laulu: üks kevadest ja teine eestikeelne. Esmapilgul lihtne? No eks ole, eriti Kihkole.

Ühe loo jaoks oleme leidnud endale eriti ägeda kaaslase: noore ja hakkaja Jan Williami, kes lisab trummiga meie esitusele mõnusat särtsu ja rütmi. Mis laulud täpsemalt kõlama hakkavad? Seda me veel ei reeda. Hoidke silm peal, varsti saab saladus avalikuks.

Kevad jätkub veelgi erilisemate hetkedega. 16.mail ootab meid esinemine Jugari aias kontserdil “Kevadhelid Jugari aias”. See ei ole lihtsalt üks aed, see on Eesti kaunis kodu 2025 laureaat ja presidendi tunnustuse pälvinud aed, kus iga nurk räägib hoolimisest, ajast ja armastusest. Seal laulda, see on omaette tunne. Meie repertuaar on peaaegu valmis, viimased nüansid, viimane lihv, ja olemegi valmis teile seda kõike jagama. Tule kuulama. Tule vaatama. Tule lihtsalt olema.

Aga meie päev ei lõpe seal. Samal õhtul ootab meid ees veel üks hoopis teistsugune lava: ERM, muuseumiöö “Öös on hääli”. Seal kõlab Kihko veidi teises võtmes: humoorikalt, kergelt kaeblevalt, natuke vallatult.

“Ma ju hingasin seekord rohkem sisse – ikka õhku ei jätkunud,”

“Ja siis see dirigent kuuleb KÕIKE, isegi neid vigu, mida ma pole jõudnud veel tehagi.”

Mis täpselt juhtuma hakkab? Seda peab oma silmaga nägema ja oma kõrvaga kuulma. Üks on kindel , Kihkol juba igav ei hakka. Ja loodetavasti ei hakka ka neil, kes meiega kaasa tulevad.

Kohtume lavade vahel ja laulude sees.

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Muusikalist vahepala pakkusid Uku Suviste ja Peter Põder, luues õhtusse kauni ja piduliku meeleolu.

Meil on suur rõõm ja au jagada, et Kihelkonnakoor Kihko pälvis Aasta sündmus 2025 tiitli jõulukontserdi „Püha öö? Mitte Pehki ja KIHKO-ga“ eest. Selle tunnustusega kaasnesid ka tänukiri ja tänutaldrik ,südamlik märkamine meie ühisest tööst, pühendumusest ja julgusest teha asju omamoodi.

Aasta tegu 2025 tiitli pälvis Kastre valla kollektiivide osalemine XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol ISEOMA. Selle tunnustuse eest anti samuti üle tänukiri ja tänutaldrik. Hetkel on laulupeol osalemise eest saadud tänutaldrik hoiul Kihelkonnakoor Kihko käes , jagame seda rõõmuga teiste tunnustuse pälvinud kollektiividega.

• Tunnustuse said: Kaera-Marid, juhendaja Viivika Kook
• Haaslava Meeskoor, dirigent Kalev Lindal
• Kihelkonnakoor Kihko, dirigent Henri Käärik
• +KOOR, dirigent Liisa Rahusoo

Laulu- ja tantsupeol osalemine on suur au ning ühine pingutus, mis liidab ja kannab edasi meie kultuuripärandit. Meil on siiras rõõm olla osa sellest teekonnast koos teiega.

Südamlik tänu kõigile, kes andsid oma hääle just meile. Teie toetus ja usaldus annavad jõudu edasi laulda, luua ja koos tegutseda. See tunnustus kuulub meile kõigile!

Read more at Kihko virtuaalne kodu

See maja ei ole lihtsalt seinad ja lava, vaid päris kodu paljudele loomeinimestele. Ka Kihkole on see olnud koduks juba üle 11 aasta. Loomulikult tahtsime meiegi sellest suurest juubelipeost osa saada.
Meie kingitus kultuurimajale tuli südamest ja lauluga. Esitasime kaks imeilusat pala 2025. aasta laulupeo repertuaarist:
🎶 Mari Kalkuni „Elukoor“
🎶 Olav Ehala „Sa oled ainus“
Need laulud on meile väga armsaks saanud ja oleme need endale mõnusalt selgeks laulnud. Publik võttis need soojalt vastu ning tunne laval oli tõeliselt hea.
Aga… see polnud meie jaoks päris tavaline esinemine.
Miks?
Sest alguses oli puudu meie dirigent Henri Käärik. Jah, tõepoolest ,pidime hakkama saama ilma oma esivehklejata. See oli Kihkole paras väljakutse! Laulsime „Sa oled ainus“ ära, süda põksumas ja pilk justkui kuskile lava taha suunatud.
Ja siis…
Saali tekkis korraks vaikus. Selline ootav.
Ega me ausalt öeldes ise ka täpselt ei teadnud, keda või mida me ootame 😄
Aga kohale ta jõudis. Meie dirigent.
Uskumatu, kui palju võib üks inimene tuua lavale enesekindlust juurde! Justkui oleks korraga selg sirgem, hingamine ühtlasem ja pilk kindlam. Ning kui kõlas „Elukoor“, siis tundus, et see laul sai tiivad. Julgeme isegi öelda – võib-olla kõlas see paremini kui kunagi varem.
Nii et jah , me saime hakkama 💪
Aga olgem ausad… järgmistel kontsertidel me seda esimest poolt väga korrata ei tahaks 😉
Juubelipeol esilinastus ka uue hobiteatri lavastus „Esietendus“, mis pakkus publikule nii äratundmisrõõmu kui ka muhedaid hetki. Õhtu lõpetas hoogsalt ja tantsuliselt kohalik ALFA BEAT tantsuansambel, kes pani kogu saali mõnusalt liikuma.
Aitäh, Võnnu kultuurimaja, nende 60 loova, ühendava ja südamliku aasta eest.
Soovime sulle veel pikka iga, täissaale ja palju kauneid hetki.

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Võnnu Kihelkonnakoor KIHKO otsib uusi meeslauljaid – tenoreid, baritone ja basse – et tugevdada oma segakoori ja tuua laulurõõmu veelgi rohkematesse proovidesse ja esinemistesse.

KIHKO on koor, kus saavad kokku hea muusika, kogukonnatunne ja mõnus huumor. Meie jaoks ei ole tähtis, kas sul on pikk koorikogemus või pole sa kunagi noodivihikut käes hoidnud – oluline on soov laulda, natuke viisi pidada (isegi kui su ainud andunud fänn on olnud su vanaema) ja koos tegutseda.

📅 Proovid toimuvad teisipäeva õhtuti
🎶 Oleme segakoor
👨‍🎤 Meeshääli võtame vastu aastaringselt

Laulmine aitab argipäevast välja lülituda, pakub vaheldust töö- ja pereelule ning loob tugeva ühtekuuluvustunde. Paljude jaoks on kooriproov just see koht, kus nädal saab hoo sisse ja meel saab kergemaks.

Kui tunned, et tahaksid midagi uut proovida – või vana armastuse taas üles leida –, siis oled KIHKOsse väga oodatud.

📩 Lisainfo ja kontakt:
👉 https://kihko.ee/kontakt/ – kirjuta meile info@kihko.ee ja ära unusta kindlasti lisada oma telefoni number, et dirigent saaks kokku leppida kohtumise.
👉 või kirjuta meile Facebooki sõnumites

Tule ja tee esimene samm –
hääl läheb paremaks, tuju samuti.

Read more at Kihko virtuaalne kodu

Hääle tekitamine laulmise jaoks ei ole midagi iseenesestmõistetavat ja lihtsat. See on sümbioos hingamisest, enda hääle kuulamisest ja juhtimisest ning koostöö kopsude, kõri, häälepaelte ja lihastega. Siia nimekirja saab lisada veel nii mõndagi, sest muusika koosneb veel nii paljudestki teistest pisikestest komponentidest. Täielik rööprähklemine!

Kihkos on 9 sopanit ja 9 alti. Häälte sulandumine tuleb eelkõige häälerühma ühtsusest ja soovist teha kõike nagu üks tiim. Võrdluseks võiks vabalt tuua mõne spordilala, kus on ka vähemalt samatähtis tiimitöö, et näiteks pall väravasse juhtida. Meie kooris on naisi võrdne arv. See annab kindlasti hea võimaluse otsida kõrgemate ja madalamate häälte vahel head tasakaalu ja niimoodi jõuda perfektse tulemuseni mistahes teose esitamisel.

Karmeni külaskäigu järel uurisime ka meie naiste käest, missugused muljed peale esimest kohtumist olid:

Hääleseade tunnid on tõeliselt väärtuslik võimalus iseenda avardumiseks ja läbi selle koori häälekõla kvaliteedi ja terviklikkuse tõstmiseks.
Täiesti “heureka!” hetked toimuvad, kui saad teada, et mis lihas mida mõjutab ning kui oluline on see psühholoogiline “särts” ja kohalolu. Inimene on ikka tervikuks loodud ja selle tajumine ning selle taju märkamine on tõeliselt äge.
Ülemõtlemine on muidugi kerge tekkima, ma sel puhul sulen tavaliselt silmad ja lihtsalt kulgen💗
Ja no muidugi Karmen Puisi enda loomus ja karakter on midagi, mis tõstab seespidiselt veel eriti ehedalt🌟
Hääleseade tunnid on tõesti lahutamatult vajalikud koorielus💗
Tänulik olen💗” (Pille, alt).

Koolitus oli ääääärmiselt asjakohane. Sain aru, et mõningaid asju teen õigesti, aga tuli välja, et hingata ei oska ma üldse🤣Minu peamine mure, et mul ei jätku õhku, sai loogilise lahenduse. Olen väga-väga tänulik. ♥️ (Birgit, alt)

Et kuidas me “molu” nägudega rrrr laulame , samal ajal kontrollides lõua asukohta ja kontrolliks oma hingamist 😂 oi see oli põnev koolitus, kus saime , vähemalt mina, palju teadmisi, aga siin ette laduda küll kohe ei mäleta kõike 😂 (Krisly, sopran)

See lause jäi meelde, et laulmine on füüsika. (Mare, sopran)

Olgu veel lisatud, et ka meestel oli sel päeval oma roll. Meestele tegi hääleseadet ja partiide harjutamist meie oma dirigent Henri. Väike fotojäädvustus ka meeste proovist:

Kokkuvõtvalt saab öelda, et meie lauljad jäid hääleseadega rahule ja kindlasti kohtume Karmeniga ka mõnel järgneval pühapäeval.

Read more at Kihko virtuaalne kodu