Meie koori lugu sai alguse 2014. aasta hilissügisel – 31.oktoobril, reedesel arginädalast puhkepäevadesse suunduval õhtutunnil, mil pisut arglikult, kuid siiski suure elevuse ja ootusärevusega kogunesime esimesele kooriproovile. Juba seitsmenda kokkusaamise järel julgesime astuda lavale. Esitasime kaks jõululaulu Ahja Kultuurimajas eakate jõulupeol ning 24.detsembril jõulutulede säras Võnnu kirikus. KIHKO, mis algusaastatel kandis nime Võnnu Segakoor, tõi kokku tolleaegne Võnnu Kultuurimaja juhataja Peep Puis ning dirigendi väljakutse võttis vastu Võnnu lasteaeia muusikaõpetaja Heli Oja. Kolmekesi koos kohaliku aktivisti ja ka altide häälerühma ridadesse kuuluva Birgit Kivimurruga asuti kooriridadesse inimesi otsima. Ühtsus ja pühendumine kandis vilja ning õige pea sai koor hoo sisse –kooriproovides said kokku 15 nais- ja 9 meeshäält. Laulurõõm ja julgus viis meid esimesel tegevusaastal Popkooripeole.
Elul on aga kombeks oma loomulikul moel muutuda ja liikuda. Esimestel tegevusaastatel muutusid ja liikusid meie dirigendid. On olnud suur rõõm ja au viljeleda koorimuusikat südamliku dirigendi Heli Oja juhtimisel.
Kogeda ühtsustunnet ja hoitust, mil meie ees seisis dirigent Ellen Suits ning vaadata julgustavalt ja innukalt tulevikku, mil dirigendi taktikeppi hoidis Võnnu Keskkooli muusikaõpetaja Teana Sobko. Ellen ja Teana olid ka need, kelle väsimatu töökus, viis meid 2019. aastal KIHKO jaoks esimesele üldlaulupeole.
2019 oli ka üks märgilise tähtsusega aasta, sest enne laulupidu sündis meie kaunis koorilipp ning koorilogo.
Pärast 2019.aasta üldlaulupidu olime taas dirigendita. Koori vankumatu tugisammas, endine koorivanem ja koori president Villu Lepikov ei lakanud meisse uskumast ning just tema pühendumusest ja innukusest kantuna jõudis meieni noor, entusiastlik ja loomingulisusest pakatav dirigent Henri Käärik.
Meil on ehedalt meeles see 2019. aasta 20.september, mil Henri tõi meieni värske tuulepuhangu. Kuigi meie kõla oli toores, nägi Henri selles kõlas peituvat ilu ja potentsiaali. Ning nii nagu ka ansambel Uurikad oma laulus, nii võisime ka meie kõlavalt hõisata: „Õnn tuli meie õuele”. Henri asus meie hääli ja nende kokkusulamist innukalt lihvima.
Meie tegevusaastatesse on mahtunud palju meeldejäävaid hetki:
KIHKO tegevusaastate sisse on mahtunud omajagu esinemisi valla kultuurisündmustel, osalemisi juba traditsiooniks saanud Uma Pidu laulupidudel ja Vaba Rahva Laulul. Vahvaid laulu pühapäevakuid, koorilaagreid ja hääleseade tunde oma ala tippude juhendamisel.
KIHKO, see ei ole lihtsalt laulukoor, see on elustiil!
Meie koori lugu sai alguse 2014. aasta hilissügisel 31. oktoobril, reedesel arginädalast puhkepäevadesse suunduval õhtutunnil, mil pisut arglikult, kuid siiski suure elevuse ja ootusärevusega kogunesime esimesele kooriproovile. Juba seitsmenda kokkusaamise järel julgesime astuda lavale. Esitasime kaks jõululaulu Ahja Kultuurimajas eakate jõulupeol ning 24.detsembril jõulutulede säras Võnnu kirikus. KIHKO, mis algusaastatel kandis nime Võnnu Segakoor, tõi kokku tolleaegne Võnnu Kultuurimaja juhataja Peep Puis ning dirigendi väljakutse võttis vastu Võnnu lasteaeia muusikaõpetaja Heli Oja. Kolmekesi koos kohaliku aktivisti ja ka altide häälerühma ridadesse kuuluva Birgit Kivimurruga asuti kooriridadesse inimesi otsima. Ühtsus ja pühendumine kandis vilja ning õige pea sai koor hoo sisse –kooriproovides said kokku 15 nais- ja 9 meeshäält. Laulurõõm ja julgus viis meid esimesel tegevusaastal Popkooripeole.
Elul on aga kombeks oma loomulikul moel muutuda ja liikuda. Esimestel tegevusaastatel muutusid ja liikusid meie dirigendid. On olnud suur rõõm ja au viljeleda koorimuusikat südamliku dirigendi Heli Oja juhtimisel. Kogeda ühtsustunnet ja hoitust, mil meie ees seisis dirigent Ellen Suits ning vaadata julgustavalt ja innukalt tulevikku, mil dirigendi taktikeppi hoidis Võnnu Keskkooli muusikaõpetaja Teana Sobko. Ellen ja Teana olid ka need, kelle väsimatu töökus, viis meid 2019. aastal KIHKO jaoks esimesele üldlaulupeole.
2019 oli ka üks märgilise tähtsusega aasta, sest enne laulupidu sündis meie kaunis koorilipp ning koorilogo.
Pärast 2019. aasta üldlaulupidu olime taas dirigendita. KIHKO vankumatu tugisammas, endine koorivanem ja koori president Villu Lepikov ei lakanud meisse uskumast ning just tema pühendumusest ja innukusest kantuna jõudis meieni noor, entusiastlik ja loomingulisusest pakatav dirigent Henri Käärik.
Meil on ehedalt meeles see 2019. aasta 20.september, mil Henri tõi meieni värske tuulepuhangu. Kuigi meie kõla oli toores, nägi Henri selles kõlas peituvat ilu ja potentsiaali. Ning nii nagu ka ansambel Uurikad oma laulus, nii võisime ka meie kõlavalt hõisata: „Õnn tuli meie õuele”. Henri asus meie hääli ja nende kokkusulamist innukalt lihvima.
Meie tegevusaastatesse on mahtunud palju meeldejäävaid hetki:
KIHKO tegevusaastate sisse on mahtunud omajagu esinemisi valla kultuurisündmustel, osalemisi juba traditsiooniks saanud Uma Pidu laulupidudel ja Vaba Rahva Laulul. Vahvaid laulu pühapäevakuid, koorilaagreid ja hääleseade tunde oma ala tippude juhendamisel.
KIHKO, see ei ole lihtsalt laulukoor, see on elustiil!