Alates 2019. aasta septembrist on Kihko dirigendiks Henri Käärik. Ta on olnud varasemalt tegev selliste koosseisude nagu Eesti Mäluasutuste seltsi segakoori MaSk, segakoor Rõõmusõõmu ja E STuudio Noortekoori juures. Praktikat on tehtud ka Maaülikooli meeskoor Gaudeamuse juures. Henri on õppinud tuntud dirigentide Lauri Breede ja Tõnu Kaljuste käe all. Lisaks sellele on kogemust omandatud ka projektides näiteks Collegium Musicale, Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kui ka Maarjamaa Filharmoonikute juures. Juba teist hooaega on ta ka vokaalansambel Mehed Mandrilt juhendaja. Igapäevaselt on ta muusikaõpetaja, koorijuht ja klassijuhataja Lähte Ühisgümnaasiumis.
Henri on osalenud mitmetel meistrikursustel ja ka koorijuhtide suvekoolis. Seljataha jäävad kogemused soololaulja ning kitarristina mitmes ansamblis ja arvestatav kogemus helitehniku ja helirežissöörina. Oma esimesi helisalvestusi alustas Henri juba ise gümnaasiumis õppides.
Henri on multiinstrumentalist. Ta on õppinud akordionit, klaverit, kitarri, orelit ja iseseisvalt arendanud oskusi ka basskitarril, trummikomplektil ja iirivilel.
Ta on kirjutanud autoriloomingut ja arvestatava hulga ka koorimuusikat. Olgu mainitud, et ka Kihko on Henrilt teose tellinud. Koori jaoks on kindlasti oluline, et laulda saab ka originaalloomingut.
Meie dirigent on oma sotsiaalmeedia leheküljel välja toonud ühe tsitaadi Gordon Matthew Thomas Sumnerilt “every line fights for its life”. See on ühtepidi väga lihtne mõte, teistpidi aga ka üsna keerukas. Muusikas on Henri jaoks kindlasti väga olulisel kohal idee, mõte ja tähendus. See loob juurde teatava dimensiooni. Seda saab kindlasti samastada ka koorilauluga. Proovides on ääretult oluline rääkida laulude mõttest ja seostest. Seetõttu saab heliteosed lauljatele nii-öelda lähemale tuua ja olla samas ruumis mitte ainult füüsiliselt vaid ka vaimselt.
Alates 2019. aasta sepembrist on meie dirigendiks Henri Käärik. Ta on olnud varasemalt tegev selliste koosseisude nagu Eesti Mäluasutuste seltsi segakoori MaSk, segakoor Rõõmusõõmu ja E STuudio Noortekoori juures. Praktikat on tehtud ka Maaülikooli meeskoor Gaudeamuse juures. Henri on õppinud tuntud dirigentide Lauri Breede ja Tõnu Kaljuste käe all. Lisaks sellele on kogemust omandatud ka projektides näiteks Collegium Musicale, Voces Musicales, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kui ka Maarjamaa Filharmoonikute juures. Juba teist hooaega on ta ka vokaalansambel Mehed Mandrilt juhendaja. Igapäevaselt on ta muusikaõpetaja, koorijuht ja klassijuhataja Lähte Ühisgümnaasiumis.
Henri on osalenud mitmetel meistrikursustel ja ka koorijuhtide suvekoolis. Seljataha jäävad kogemused soololaulja ning kitarristina mitmes ansamblis ja arvestatav kogemus helitehniku ja helirežissöörina. Oma esimesi helisalvestusi alustas Henri juba ise gümnaasiumis õppides.
Henri on multiinstrumentalist. Ta on õppinud akordionit, klaverit, kitarri, orelit ja iseseisvalt arendanud oskusi ka basskitarril, trummikomplektil ja iirivilel.
Ta on kirjutanud autoriloomingut ja arvestatava hulga ka koorimuusikat. Olgu mainitud, et ka Kihko on Henrilt teose tellinud. Koori jaoks on kindlasti oluline, et laulda saab ka originaalloomingut.
Meie dirigent on oma sotsiaalmeedia leheküljel välja toonud ühe tsitaadi Gordon Matthew Thomas Sumnerilt “every line fights for its life”. See on ühtepidi väga lihtne mõte, teistpidi aga ka üsna keerukas. Muusikas on Henri jaoks kindlasti väga olulisel kohal idee, mõte ja tähendus. See loob juurde teatava dimensiooni. Seda saab kindlasti samastada ka koorilauluga. Proovides on ääretult oluline rääkida laulude mõttest ja seostest. Seetõttu saab heliteosed lauljatele nii-öelda lähemale tuua ja olla samas ruumis mitte ainult füüsiliselt vaid ka vaimselt.